Lugu roomlannast, kes Tõe suud pettis

La Bocca della Verità ehk Tõe suu, antiikne marmormask Santa Maria in Cosmedin'i kirku juures, on üks kuulsamaid Rooma sümboleid. Turistide järjekord on seal tihti pikk, sest kõik tahavad fotot käega maski suus sees. Ma ei tea kui paljud ka teavad, et tegemist on kanalisatsiooniaugu kaanega, olgugi, et pärit antiikrooma aegadest ja ilmselt ainus meie ajani säilinud. Roomal heitveede võrgustik oli tõeline meisterlik inseneritöö, aga Tõe suu esmane funktsioon oli siiski katta solgiauku.

Nagu kõik teavad, jäävad legendi kohaselt ebaausad kätt Tõe suhu pannes sellest ilma. Ja kes korra seda teinud on teab, et kuigi kellegagi kunagi midagi ei juhtu, käib millegipärast siiski ülikerge kripeldus kõhust läbi...
See käehammustamse legend on pärit keskajast. On olemas hüpoteese, et kunagi võis Tõe suu taga olla tõesti keegi, kes kohtunike ettekirjutusel käsi maha raius nendel, keda valelikeks peeti või selleks tunnnistada taheti. Pole aga leitud dokumente, kust ilmneks, et eksisteeris käest ilma jäänud inimesi.


Oli kord aga üks roomlanna, kes oma nutikusega Tõe suud alt vedas.
Armukadedatel abielumeestel oli kombeks kahtlusi oma naise suhtes hajutada viimast Tõe suu juurde viies. Üks sellistest daamidest, kel aga südametunnistus puhas polnud, otsustas oma saatust mitte ühe kivimaski kätte jätta, vaid seda alt tõmmata.
Naine käskis oma armukesel end hullumeelsena teeselda ja kokkulepitud päeval Tõe suu juurde tulles talle ligi karata ja pööraselt kallistama hakata. Nii saigi tehtud.
Armuke, niipea kui oma armsamat nägi, heitis talle end lolli mängides kaela, mispeale ümberolijad abivalmilt naise ära "tobeda" käte vahelt päästsid.
"No liigub ikka napakaid linna peal!", rääkisid omavahel.

Proua aga pani käe kindlalt Tõe suhu, lausudes:
"Vannun, et ükski teine mees pole mind kunagi kallistanud ja suuelnud peale mu enda mehe ja selle hullu, keda enne nägite."

Sellise alatuse peale olevat Tõe suu nii solvunud, et lõpetas alatiseks oma senini toiminud funktsiooni ja tänapäeval pole kellelgi enam midagi karta...
Üks Rooma "rääkivatest kujudest" (kellest ühes järgmistes postitustes varsti juttu teeen), nimelt Pasquino "ütles" maski kohta:
"Kui Tõe suu valelikel käe otsast ära hammustaks, siis leksid kõik paavstid ühekäelised".

Mitte küll omades suurt kunstilist väärtust, on Tõe suu kuulsus siiski võrreldav Colosseumi omaga ja seda paljuski tänu USA filmile Audrey Hepburni ja Gregory Peckiga "Puhkus Roomas". Filmi sünniloost räägin ka e-raamatus "Iga teekond saab alguse südamest" peatükis "Ennio F."


Kes tahab mälestuseks Tõe suu juures fotot teha , varugu veidi aega, sest peaaegu alati on järjekorda  ja vabatahtlikkuse alusel  küsitakse 50 sendist annetust.
Lahtioleku ajad:
talvel 9.30 - 17 (väravad suletakse 16.50)
suvel 9.30 - 18 (väravad suletakse 17.50)

Jääb veel öelda, et selle paiga tõeline pärl on tegelikult kirik Santa Maria in Cosmedin, millest kindlasti omaette blogipostituse teen.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar