Rooma tornid

Torre dei Conti
Praegu võib olla raske uskuda, aga sajandeid tagasi oli Rooma tornide linn.
Gregoroviuse, kuulsa poola päritolu keskaja Rooma uurija väitel kõrgus keskajal Igaveses Linnas umbes 900 torni - 300 neist kuulusid linnamüüride juurde, ülejäänud 600 erinevate nooblite perede ning Kiriku valdustesse.
Linnamüüri tornide arv - 361 - on täpsemalt ära toodud ka Mirabilia Urbis Romae's, käsikiri, mis alates XII saj. toimis Rooma reisijuhina, põhiliselt palveränduritele, kes omalt poolt kirjeldasid linna sõnadega "Roma ferrigna e turrita".
Mastro Gregorio, inglise erudiit, kasutas 12. sajandil lauset "Peame imetlema linna erakordset panoraami, kus on nii palju torne, et näevad välja nagu viljakõrred põllul."
Arvestades, et linn oli tol perioodil hulga väiksem, koondunud põhiliselt jõe ümber (kuna antiiksed akveduktid enam ei töötanud), oli Rooma tornide hulk kindlasti muljetavaldav!

Tornid olid ehitatud tihtipeale antiikajast jäänud varemetele, mis toimisid nii ehitusmaterjali kui baasina ning see oli privileeg, lubatud vaid aristokraadiperedele. Ja need olid loomulikult omavahel alatasa ülemvõimu eest võitluses...
Enne 15. saj. täitsid tornid ka eluaseme funktsiooni, aga hiljem võeti elamuks kasutusele nö. toskaana palazzo mudel.

Tänaseks on torne järgi vaid 50. Needki natuke teisejärgulises rollis, olles mimetiseerunud hilisematel perioodidel nende külge ehitatud hoonetega. Tornid, mis ajaloo ja saatuse tahtel on jäänud omaette püsti, on ka veidi tuntumad.

Paljud tornid ei eksisteeri enam tänu sajandite jooksul üle elatud maavärinatele, aga suurima "maavärina" Rooma tornidepanoraamis pani toime bolognalane nimega Brancaleone degli Andalò.
Nimelt tegi ta aastal 1257 maatasa 140 torni...

Miks?
Brancaleone degli Andalò kutsuti Rooma aastal 1252 linnavalitsuse poolt, kuna olukord linnas oli kontrolli alt väljas.
Võimutsesid ning kaklesid omavahel mõjuvõimsamad Rooma pered, samal ajal kui hooned ning teed oli korrast ära. Linnakodanikele, keda oli vähem kui 50 000, puudusid igasugused teenused. Linnaosades surusid oma tahtmist peale rikkad ning sõjakad pered, igal neist omad kindlused ja tornid, et paremini oma territooriumi kaitsta. Paavstid, kes olid oma peakorteri Roomast üle viinud, olles kord Viterbos, kord Anagnis, vahetusid ning koos sellega muutus ka nooblite perede võimuvahekord vastavalt kes millist paavsti toetas.
Rooma oli vaid üks varemetes hooletusse jäetud linn.

Seda olukorda tuligi parandama Brancaleone degli Andalò. Ta nimetati kolmeks aastaks linna Senaatoriks. Brancaleone nõustus, aga vaid tingimusel, et Rooma mõjuvõimsate perede võsukesed saadetaks Bolognasse garanteerimaks tema puutumatust ning iseseisvust. Praktiliselt pantvangidena. Ta tundis hästi nende perede meetodeid...

Rooma valitsejana tegi Brancaleone hea töö.
Muuhulgas näiteks, lõi ta vaid mõne aastaga tingimused keskklassile, kuhu kuulusid peamiselt käsitöölised, mis eksisteeris juba teistes Itaalia linnades.
Viis sisse printsiibi, et "seadus on kõigile võrdne", mis tol ajal ol täielik revolutsioon.
Tegi linna sissetulekud iseseisvaks Kirikukassadest.
Liberaliseeris vilja hinna.
Ei läinud aga kaua aega, kui aristorkraadiperedel õnnestus uuesti võimu juurde pääseda. Roomas puhkesid suurimad oma aja rahvarahutused. Nii vaestel kui värskel keskklassil, kellele Brancaleone poliitika sobis, ei olnud enam tahtmist nooblite perede ees lömitada. Vägivald oli muutunud kontrollimatuks ning ei jäänudki muud üle kui Brancaleone tagasi kutsuda.
Esimene asi, mida ta tagasi tulles tegi, oli lõhkuda Attila kombel suur osa Rooma tornidest, mis olid eelkõige aristokraadiperede võimu sümboliks. Ja kaks Annibaldi pere liiget määras ta poomissurma.

Brancaleone suri 1258.
Mõned ütlevad, et mürgitati, teised jälle et malaariasse.
Igal juhul jättis ta roomlaste mällu niivõrd sügava jälje, et nad tõid Kapitooliumle reliikviaks Brancaleone pea, mida säilitati pikka aega hoole ja austusega. Justkui ainsat ilmalikku pühakut Rooma lugematute religioossete pühade jäänuste keskel...

Nüüd lühidalt mõnest kuulsamast tornist.

Torre dei Caetani
Torre dei Contist (foto 1) või õigemini selle jäänustest on kindlasti iga Roomas käinud inimene mööda läinud - see asub via dei Fori Imperiali ja via Cavouri nurgal, piazza Venezia ja Colosseumi vahelisel tänaval. See torn ehitati paavst Innocentius III poolt XIII saj. alguses, tugevate kontrastide perioodil Rooma linnas võimu omavate mitmete aristokraadiperedega, mille tulemusel ta ka Palestrinasse põgenema pidi. Esialgu ulatus torni kõrgus pea 60 meetrini, aga maavärinad aastal 1348, 1630 ja 1644 jätsid sellest alles vaid praegu nähtavad 29 meetrit. 17. ja 19. sajandi vahel kasutati torni heina- ja söekuurina.

Torre dei Caetani (foto 2) on samuti hästi nähtav Tiberina saare peal. Mainitud esimest korda 1192 Pierleoni pere valdusena. See oli juudi päritolu pere, kelle varandusele tegi alguse esiisa Baruch tehes kopsakaid rahalisi laene paavst Gregorius VIIle ning hiljem pöördus ristiusku võttes endale ka uue kristliku nime. Tema pojapoeg Pietro võttis kasutusele Pierleoni perekonnanime ning oli Kirikut toetava "erakonna" eesotsas Roomat tol perioodil iseloomustavas võimuvõitluses. Üks Pietro 10st lapsest sai isegi paavstiks (Anacletus II nime all), aga ta tunnistati valepaavstiks Innoocentius II vastu. 1300 paiku läks torn Caetani pere valdusesse, kes aga selle pidevate üleujutuste tõttu juba paarisaja aasta pärast maha jätsid. Hiljem tehti sinna klooster ja praegu kasutab hoonet Università Israelitica.

Nagu näete on igal tornil oma põnev lugu. Õigupoolest on seda pea igal Rooma hoonel ja ei jätku tõepoolest kümnest eluajast, et tunda rahuldaval tasemel seda fantastilist linna...

Torre delle Milizie
Aga lähme edasi veel mõne tuntuma torniga.
Näiteks Torre delle Milizie, kõige antiiksem, mis asub Traianuse turu juures, via IV Novembre'l. Ilus vaade sellele tornile on ka Foorumite poolelt.
See on Rooma  Pisa torn - vildakas nimelt temagi. Kallak on kõige paremini nähtav via Nazionale poolsest küljest. 1348. aasta maavärina ajal varises kokku kolmas korrus ning maapind andis järele. Arvatakse ka, et eelmise sajandi 20-30ndatel aastatel tehtud via dei Fori Imperiali tänava ehitutööd kahjustasid veelgi vana torni stabiilsust ning suurendasid kallet. Aga juba enne neid sündmusi oli torn oma tipust ilma jäänud Brancaleone 1257. aasta lammutuste käigus.
Legendi järgi olevat Nero just selles tornis tulekahjus Roomat vaadanud, samal ajal kui tsitrit mängis ning laulis. Tundub aga, et tegemist puht fantaasiaga, kuna torni ehitamisajaks märgivad ajaloolased XIII sajandi (ilmselt küll juba mingi olemasoleva torni varemetele). Ja veel - Nero torn oli tõenäoliselt rohkem Esquilino kandis kui Quirinale lähistel, Torre delle Milizie asukohas. Roomlased armastavad ikkagi seda kutsuda Torre di Nerone'ks.
Veel teine legend jutustab, et tegemist on Augustuse ülisuure maagilise maa-aluse palazzo "silmaga"ja et päeval, mil Rooma oma kunagise hiilguse taastab, tuleb ka Augustus teisest ilmast, et tornist oma linna imetleda.
Torre delle Milizie ja Traianuse turg

Legendiga on seotud ka Torre della Scimmia/Ahvi torn ehk õige nimega Torre dei Frangipane.

Torre della Scimmia
Räägiti, et torni omanikel oli kodus ahv, kes ükskord nende mõnekuuse lapse sülle võttis ning temaga koos torni tippu ronis. Lapse isa nägi koju tulles hulga rahvast torni all hirmunult palvetamas, et beebiga midagi hullu ei juhtuks.

Palvetas ka isa, kuna kartis, et ahvile järgi ronides võiks loom hirmuda ning lapse alla kukutada. Palvetades lubas ehitada torni tippu tabernaakli koos tulega, mida tänutäheks lubas kogu aeg üleval hoida. Tema plavet võeti kuulda ning Madonna kuju koos tulega saab seal tänaseni näha.
See lugu oli siis hea lõpuga, kirja pandud ka ameerika kirjaniku Nathaniel Hawthorne'i poolt ning torni kutsutakse pärast seda Ahvi Torniks

Iseenesest on see päris kena pitoreskne koht ja minu arvates vaatamist väärt, kuigi tegemist polnud olulise torniga, kuna see ei asunud strateegilises paigas. Kui poleks seda imikujuhtumit, oleks torn ilmselt päris tundmatu.

Torni leiate piazza Navona ligidalt, via dei Porthoghesi 18. Selle tipus on nähtav Madonna kuju ja tuli.

Torre dei Colonna
Mitte kaugel Torre delle Milizie'st, via delle Tre Cannelle'l,  asub üks peaaegu märkamatuks jääv torn - Torre dei Colonna, kuulunud ühele kõige võimsamale Rooma aristokraadiperele - Colonnadele. Selle pere juured pärinevat kuulu pärast antiiksest Gens Iulia'st, kust pärines ka Julius Ceasar. Lihtsalt teadmiseks  :) , Colonnade pere on mõjuvõimas tänapäevalgi.
Torre dei Colonna on ehitatud 1247 aasta paiku kasutades Foorumitest pärit materjale ning kaunistusi ja see torn näinud veriseid lahinguid. Colonnad oli paavst Bonifacius VIII (Caetani) vihavaenlased. 1298. aasta lahingus paavstivägedega jäid nad aga alla ning kaotasid suure osa oma valdustest. Torre dei Colonna läks Annibaldi delle Molara'dele, et 1600 taas Colonnade omanduseks saada.

Kes tahab torni ajaloolist õhku ligemalt sisse hingata, võib toa võtta praegu tornis asuvas väga kenas luksusresidentsis Residenza Torre Colonna, umbes 250 eurot öö, suurepäraste Tripadvisori hinnangutega.

Jalutuskäik Rooma tornide vahel läks küll ehk natuke pikaks, aga arvan, et see liiga vähe tähelepanu saanud Rooma ajaloo osa väärib seda. Vähemalt ei jää Igavese Linna tornid külastajatele märkmatuteks, vaid kohaks, kus hetkeks aeg maha võtta.



Foto 1: alpy 2007
Foto 2: spazioliberocoop.it
Foto 3: Aldo Ferretto su panoramio.com
Foto 4: vinpetra su rete.comuni-italiani.it
Foto 5: 06blog.it
Foto 6: skyscrapercity.com

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar